Järgmine Uhke Olga on sündin’d
staarmetroseksuaal.
staarmetroseksuaal.
staarmetroseksuaal.
****!
Fekaal
Loomulikult ei saa mööda vaadata pealkirjatreialite sellenädalasest tõmbenumbrist – kakapallurist.
snicker snicker…
Kasv?
Jajaa, ma saan aru, et terminid ja bullebulle, aga ikkagi
See on umbes sarnane musta valgeks nimetamine, nagu saastemäärade tõstmise projekti nimetamine Puhta Taeva Projektiks.
Mees võib koll olla
Postimehes õpetajate streigivõimalust kommenteerides peab haridustöötajate liidu juhatuse esimees Sven Rondik vajalikuks välja tuua järgneva kuluartikli:
Rondik juhtis tähelepanu ka asjaolule, et suurem osa Eesti õpetajatest on naised, aga naine ei saa klassi ette ilmudes välja näha ükskõik kuidas. Ka välimuse eest hoolitsemine vajab raha.
Meesõpetajad võivad kas või rupskiülikonnas tahvli ees haiseda, loomulikult.
Mis on neil ühist?
Film “Let’s Get Harry” (1986)
Film “Hellraiser: Bloodline” (1996)
Film “Woman Wanted” (2000)
McGyveri osad “Pilot” ja “The Heist” (1985)
Whitney Houstoni muusikavideo “I Will Always Love You” (1992)
Jennifer Lopezi muusikavideo “Waiting For Tonight” (1999)
Destiny’s Childi muusikavideo “Lose My Breath” (2005)
ja paljud-paljud muud visuaalsed tööd.
???
Nende teoste autoriks on Alan Smithee. Mees, keda tegelikult ei eksisteeri. Ta on loovinimeste alias, mida kasutatakse siis, kui oma töö lõpptulemusega mingil põhjusel rahul ei olda ja seda sitta oma nimele ei taheta.
Innneresting.
Pooleks saetud Madonna
Või äkki tulevad teise lennukiga võimsad (?) käelihased- ja veenid?
Edit:
tegelt tuleb nii:
Pärnu otsib pihkurit
No seda meest ei peaks olema kuigivõrd raske tuvastada, tuleb leida mees, kes kannab peenise otsas väikest musta kaabut.
Või, kui keegi kõhukarvade järgi oskab öelda, kes see on, siis helistage 110.
P.S. Kommentaarides on puhas kuld.
Edit: Jah, ma tean, et see on juba neljas genitaalipostitus…
Väiksed oad
Taaskord pean nentima, et kuidagi ühte teemasse asjad jäävad silma, aga oh well
Hääletaja raske elu
Alguses vaatasin, et õite ekstreemsed hääletusvõtted on välja käidud. Püksid maha ja soovitud suunda näitab kaks pöialt (nudge-nudge, kulmutõste-kulmutõste). Aga mul on lihtsalt prille vaja ja ühtlasi ka ajupesu, et see kuradi räpp sealt kaoks.
Üks hääletamise lugu ka, et verbaalse osakaalu veidi suurendada siin.
Ülikoolis käies sai tihtipeale pöidlaküüdiga oma sõidud ära tehtud, polnud probleemi pealesaamisega ja mingeid põlve peal peenist rullivaid autojuhte ka ette ei jäänud.
Kuid ühel kaunil suvepäeval, kui hakkasime Tartu poole hääletama, ei tahtnud eriti jopata, passisime juba tund aega linna ääres ja keegi peale ei võtnud. Hämming missugune. Ühel hetkel panen tähele, et küüdikaaslane K takseerib mind pealaest jalatallani ja ütleb siis aeglaselt:
“Mulle justnagu tuleb kuskilt meelde, et viimasel ajal on mustlastega mingi kamm olnud, et peavad kinni ja varastavad bensiini või midagi sellist…”
Mina: “Nojamisssiiis?”
K: “…mm, et sa muidu mäletad, mis sa täna selga panid või?”
Ja siis jõudis ka minule kohale, et maani litritega kaetud ülivärviline seelik, suured kõrvarõngad ja mustad lokkis juuksed ei ole just tüüpiline usaldusväärne skandinaavlane.
Võtsime oma litrid ja kõmpisime bussijaama. Vähemalt kõlbas mu mustlasraha Taisto bussijuhile.
Elagu Vello Vikerkaar!
Ta oskab kohe nii kirjutada, et ma hakkan lugedes kaasa noogutama.
Revolutsiooni esimene samm oleks „Uue võimaluse ärakeelamise seadus”. Näiteks, te olete ülikooli rektor, kes raamatukogu ehitamise asemel ostab endale kooli raha eest maja Toscanas ja nii palju Ferragamo kingi, et jätkub elu lõpuni. Teid tuleks lahti lasta ja ei mingit uut võimalust. Täpselt nii: absoluutselt mitte mingit. Mitte kunagi enam. Kongi. Ja kui välja lastakse, siis ainus töö, mis teile antakse, on sama ülikooli katlamajas sütt kühveldada. No olgu, vahel võite pääseda õue koristama, et õppejõud saaksid teid üliõpilastele näidata ja öelda: „Näete, see ongi see ahv, kes kooli raha ära varastas.”
leave a comment