Mul oli raske lapsepõlv

M says: Kule, ma ei saa ikkagi täna kinno minna. Mul on majakoosolek.

K says: Need koosolekud on mu meelest sellised nõmedad alati.

M says: Aga ma lähen sinna niikuinii lakke vahtima

K says: Meil on mingi maja “esimees”. Tahab mingit maajuppi siia maja juurde osta, sest rahval on nagu raha sitaks onju. Mu ema siis küsis koosolekul, et mida sa nahhui teed selle maalapiga. Ja see mees vastab kokutades: “aia…maa”

M says: Haaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa

M says: Vingused porknad, nämmnämm

K says: Normaalne. Teinekord, kui meiletuled, siis ära palun mu porgandipeenrasse pargi, eks. Ja kusjuures, ta ostiski selle lapi ära!

K says: Ma lähen istutan talle sinna pelargooniad, nahhui

M says: Ja ma võin need ära süüa. Pelargooniad. Mul on selles suhtes pikk ajalugu. Juba viieaastaselt käisin Paide kalmistul haudadelt pelargooniaid söömas

K says: Mina tegelesin aktiivselt herneste ninna toppimisega sel ajal.

M says: Igale oma