Mmmm…mmmeedia

Ma ei ole kunagi saanud pihta “The birds and the bees”- metafoorile. Täna oli tööl piisavalt igav, et seda vikipeedistada. Ja tulemus:

“The birds and the bees” (sometimes expanded to “the birds, the bees and the butterflies” or “the birds, the bees, the flowers, and the trees”) is an idiomatic expression which refers to courtship and sex. /—/

According to that story the birds are like men and the bees like women: Birds are free to fly wherever they like, but bees are enslaved to a single queen their entire life and their whole life is dedicated to keeping her alive.

Et mehed võivad vabalt mööda ilma ringi litutada ja naised on terveks eluks ikestatud? Ma ei taha enam iial seda väljendit kuulda, raisk.

Ma olen vist liiga tundlik sooküsimustes, aga:

Jäi silma ja kripeldama. Antud lausega on naised justkui lastega võrdsustatud.

Hea vähemalt, et meil on ametinimetusena kasutusel “tuleTÕRJUJA” ja kogu ingliskeelsete riikide nimetamise probleemistik jääb ära. USAs ja GBs oli teadupoolest suur segadus, kuidas poliismänne, faiermänne ja muid -man lõpulisi ameteid võrdõiguslikus maailmas korrektselt nimetada. Fire person on muidugi omaette tase…

Kusjuures, kui ma täna Ekspressi krõbinal lahti lõin, siis tekkisid mul kõnealuse loo puhul umbes samad emotsioonid nagu Ergmalgi.

Lehelugu ärimeestest ja Daisy Taugist pani Ergma nördima

Riigikogu esimees Ene Ergma avaldas tänasel kohtumisel ajakirjanikega sügavat nördimust Eesti Ekspressis ilmunud loo suhtes, kus oli ära trükitud piinlikud jutuajamised Rävala tänava maja pistiseasjas süüdistatava ärimehe, Go Busi osaniku Aivo Pärna ja samuti Go Busi osaniku Anti Selge vahel.

Tänases Eesti Ekspressis ilmunud loos «Ärimehed omavahel: kas paned ministri naisele taha?» avaldatakse väljavõtteid kohtutoimikus sisaldavatest kaitsepolitsei salaja pealt kuulatud vestlustest ärimeeste vahel majandusminister Juhan Partsi elukaaslase vandeadvokaat Daisy Tauki teemal.

Muu hulgas on kohtutoimikus ja nüüd ka ajalehes ära trükitud ärimeeste arutelu Pärna endise kaitsja Tauki voodisse meelitamise ja tema vanuse üle, lisaks ka episood, mis näitab, et riigiprokuratuurist lekkisid välja uurimisandmed.

Tänasel riigikogu korraldatud pressilõunal mainis Ergma Ekspressis ilmunut korduvalt ning märkis, et oli artikli peale nii solvunud, et ei tahtnud seepärast ajakirjanike ette astudagi. Ta pidas artiklit inetuks ning katseks naistele ära teha.

Riigikogu esimehe hinnangul ei sobi selline lugu Eesti Ekspressi ega isegi tabloidi SL Õhtuleht.

Samas pöördus ta naisajakirjanike poole küsimusega, kas naised ei peaks sellistel teemadel solidaarsed olema.

Rääkides kuldkala-mokkadest ja muidu persekukkund iluoppidest - ma ei suutnud uskuda, et tegemist on kunagi väga nägusa tegelinskiga, kelle nimi on Lara Flynn Boyle:

Asja juurde: Boingboingi vahendusel sain teada, et järjekordne jõledus on siia maailma sündinud.

“Minu ilus emme” (My Beautiful Mommy) on uus raamat lastele, kelle emad on lasknud endale iluoperatsioone teha. Raamatu autoriks on Michael Salzhauer ja ütleme nüüd kõik kõva häälega, kes ta ametilt on… jah plastiline kirurg. Tema sõnul on raamat suurepäraseks abivahendiks, kui on vaja lapsele selgitada, miks emme noa alla läks.

Raamatu peategelasteks on musklis Supermäni-tüüpi karakter Doktor Michael ja väike tüdruk, kelle emme laseb endale teha kõhu sissetoppimise (tummy tuck), ninatöö (nose job) ja kunstrinnad.

Surepärases teoses selgitab ema oma tütrele enne operatsioonile minemist, et “emme on vanemaks jäänud ja välja veninud ning ei mahu enam oma riietesse.” Operatsioonilt naastes näeb mutt välja nagu plaasterdatud ja sinikatega Barbie nukk.

Ehkki ema selgitab raamatus, miks tal on vaja minna rasvaimule, ei selgita ta rindade suurendamise põhjust (ehkki after-piltidel on emmel humongous tits). Seda tõenäoliselt, kuna 6-aastasel on veidi raske mõista, miks piimanäärmed võimalikult suureks tuleb paisutada.
Elagu! Elagu! Elagu!

Nüüd on loetud päevad, mil alla kümnestele iluoppe massiliselt tegema hakatakse.

Esiteks: Toktor Fill on mõttetu lohv. Portselanhammastega kiilas kloun.

Teiseks: “See on saade, mida iga naine peaks vaatama.” Selle lause peale ma EI TAHA Neljandat. “Iga naine peaks vaatama…” Miks? Sest muidugi on ju iga naise ülim eesmärk elus mehe ümmardamine ja rahuldamine. “Iga naine…” Kas selle osa vaatamine on kohustuslik ka nunnadele, lesbidele, frigiidsetele, tsölibaatlastele, ala- ja üleealistele?

Tegelikult võin ma oma pää panti panna, et sama telepsühhop…ptüi…telepsühholoog on teinud eelnevalt osa naistest ja seksist ning osavnäpp toimetaja kribas sinna tutvustuseks sama lause, vastavate modifikatsioonidega muidugi. Aga ma ei pretendeerigi mingile tasakaalustatusele siin, ma klähvin selle peale, mis silma jääb.

Kõigele lisaks - meediamaailmas (okei, enamasti reklaaminduses, teles ja muusikas) käib niikuinii kepp kui koduõlu konstantselt ja suur osa tarbekaupadest on seksikaks tehtud, nahhui meil seda Filli veel vaja on?

Tänases Postimehes kaebleb Vahur Koorits, et talle tehakse liiga.

“Mul on paremaid ja halvemaid päevi ning neil kehvadel päevadel tunnen ma pidevalt vajadust süüdistada oma hädades kedagi teist, sest teiste süüdistamine on vaieldamatult kõige parem teraapia isiklikest läbikukkumistest ülesaamiseks. Pole ju võimalik, et ma olekski kõiges minuga juhtuvas ise süüdi. Probleemiks on aga minu probleemides süüdioleva inimese leidmine.

/—/

Oleks siis, et ma oleks näiteks naine. Sel juhul saaksin kõigis oma hädades armuelust kehva palgani süüdistada mehi, ennast niimoodi korralikult välja elada ja seejärel meestest rahulikult kümme aastat kauem elada (näete, kuidas teiste süüdistamine teraapiana mõjub!). Meeste aukoodeks keelab aga naisteteemalise kurtmise rangelt ära ja käsib probleemide korral võtta veel üks õlu, kuni kaob kas probleem või teadvusel olek.“

Sest jah, kallis härra Koorits, naised süüdistavadki kõigis oma hädades mehi. Ma ei tea, millise vingats-matriarhi käe all kasvamisest või mõttetu tibiolendiga kooselust sellised stambid mõne mehe suust kukuvad, aga - tead, mine sa ka perse oma ininaga. Asi ei ole soos, asi on inimeses. Igas sõprusringkonnas leidub nii mees- kui naissoost vingur-ahve ja negatiivsete soostereotüüpide kinnistamine on täiesti üleliigne.

Jajah, see oli ju naljaga kirjutatud. Aga ka nali loob või taastab teatud müüte.

Nii, nüüd ma hakkan jälle vahutama natuke. Minu loogika ütleb, et 83 on suurem number kui 82 ja seega ka suurem kurioosum. Miks on pealkirjas kasutatud pruuti, mitte peigu?

Kas võib siin näha jälgi sellest, et meeste puhul on vanas eas abiellumine normaalne nähtus, isegi tervitatav, kui vana krimpstill suudab rahakoti abil mõne bimbo endaga abielluma panna. Aga 82-aastane naine peab peale oma mehe surma (sest need ju kärvavad kõrvalt maha) ikka totaalne suss ja nähtamatu inimene olema? Ja kui vanamoor mingi “ime läbi” endale kaasa suudab leida siis peab seda kohe eriliselt esile tõstma.

Elagu stereotüüpe taastootvad ajakirjanikud.

…. TAKE THAT!

whatthefuckman?

See on liiga sürr. Eriti lõpukaadrid, kus tsikk teikthättlaste paljaid perseid mopeerib.