Ajusaagim tegutseb taas
5 mõttetut uuringut
…mille eelarved, grandid, sponsoreeringud oleks võinud lihtsalt minu arvele kanda.
Number üks:
Vaata ka: “Uuring: eestlased joovad üsna palju”, “Uuring: kui sa eelmisest õhtust midagi ei mäleta, siis on sul tõenäoliselt mäluauk” ja “Uuring: alkohol põhjustab tuikumist.”
Number kaks:
Vaata ka: “Uuring: kokandussaateid jälgivad inimesed teevad süüa” ja “Uuring: Tom ja Jerry auditooriumiks on eelkõige lapsed”.
Number kolm:
Vaata ka: “Uuringu tulemused ei näidanud midagi uut”, “Teadlased: Miks me üldse vaevusime?” ja “Uuring: heteroseksuaalsetele meestele meeldivad naised”.
Number neli:
Vaata ka: “Uuring: abielu ei vähenda kaalu”, “Uuring: abielu ei ravi leukeemiat” ja “Uuring: abielude arvu kasv ja lahutuste arv on omavahel seoses”.
Number viis:
Vaata ka: “Uuring: PMS põhjustab tujukust”, “Uuring: inimestele ei meeldi töötada ja nad mõtlevad välja vabandusi, et seda mitte teha” ja “Uuring: pohmakaga on tööl halb olla”.
Tahad Nelly Furtadolt last?
Ja üks vahemärkus ka, mis mind väga pikka aega ärritanud on.
Miks töötab VJ-na, VIDEO jockey’ na inimene, kes ei oska oma ametinimetuses esinevat sõna normaalselt hääldada? Siinkohal ei hakka süvenema sellesse, millist saasta MTV meie ilmsüüta laste peakestesse pressib ja kohutavast tegelasest nimega Suksu (modifitseeritud GB MTV karakterist nimega Cow, kui ma ei eksi), kes peaks (?) soovisaate Video Wishlist atraktiivsemaks tegema.
Siinkohal ma tahan küsida, kui raske on hääldada sõna “video” nii nagu see kirjutatakse? Miks pean ma iga jumala kord, kui puldil klõpsimine mind MTV kanalile viib, kuulma kõrvukrussitavat lauset: “Vaata VIDJOOOOOO UISSHLISSTI!”
Ööh.
Distraction
Praegu tundsin, kuidas minust on veel hullem tähenärija saanud. Lugesin Orksi kommuunist mingit teemat, Öölaulupeo kohta, tekst järgnev:
Kes käis seal?
Kuidas tundus?Minu arust oli see lihtsalt liiga hea. Kõik koos ja laulmas . see oli lihtsalt liiga hea. Kui Kantri uudis tuli tänavatele siis karjuti täiest kõrist ja elati kaasa. Kõik oli Supperhea:)
Rääkige enda muljetest
Ma ei suuda vastata siiralt ja positiivselt postitusele, mis käänab Kanteri Kantriks ja (mu eriline “lemmik”) sõnavärd supper paneb mind vastikusest võbisema. Ja mis mõttes liiga hea, et oleks pidanud kraad sitem olema või?
Mis on lindudel ja mesilastel pistmist seksiga?
Ma ei ole kunagi saanud pihta “The birds and the bees”- metafoorile. Täna oli tööl piisavalt igav, et seda vikipeedistada. Ja tulemus:
“The birds and the bees” (sometimes expanded to “the birds, the bees and the butterflies” or “the birds, the bees, the flowers, and the trees”) is an idiomatic expression which refers to courtship and sex. /—/
According to that story the birds are like men and the bees like women: Birds are free to fly wherever they like, but bees are enslaved to a single queen their entire life and their whole life is dedicated to keeping her alive.
Et mehed võivad vabalt mööda ilma ringi litutada ja naised on terveks eluks ikestatud? Ma ei taha enam iial seda väljendit kuulda, raisk.
Oh, need naised
Ma olen vist liiga tundlik sooküsimustes, aga:
Jäi silma ja kripeldama. Antud lausega on naised justkui lastega võrdsustatud.
Hea vähemalt, et meil on ametinimetusena kasutusel “tuleTÕRJUJA” ja kogu ingliskeelsete riikide nimetamise probleemistik jääb ära. USAs ja GBs oli teadupoolest suur segadus, kuidas poliismänne, faiermänne ja muid -man lõpulisi ameteid võrdõiguslikus maailmas korrektselt nimetada. Fire person on muidugi omaette tase…
Esimesed vitsad
Trend24 on omadega perse kukkunud, nagu lugeda võib. Ei taha olla väiklane ja vanu negatiivseid asju mäletada, aga mul oli kunagi, ajakirjanikuametit esmakordselt nuusutades, võimalus Vikatiga koos töötada. Ei mäletagi, kas ma käisin siis kümnendas või üheteistkümnendas klassis, aga järgnev lugu näitab, et naiivsusprillid olid PVA-ga ette kleebitud.
Kui asud tööle (kasvõi suvereporter-plönnina) ametis, millest sul tegelikult väga palju aimu pole, on ikka tore, kui mentor kuskilt võtta. Toimetuses töötas toona ka igati vahva ja vinksvonks Vikat, sümpaatne plika. Saime täiesti normaalselt läbi ka, mina esitasin kõik oma idiootsed küsimused temale ja tema kui veidi rohkem staaži omav žurnalist siis vastas neile.
Aga kahjuks ei olnud minu teadvusesse sel hetkel veel jõudnud termin “konkurents”. Mis tähendas, et lobisesin pidevalt oma artiklite ideid välja, arutasime Vikatiga, kuidas võiks üht või teist lugu fokusseerida jne. Ja oi näe – Vikat läks fokusseerimise käigus nii äksi täis, et kirjutas nii mõnedki mu ideed salaja ja kiiresti nihver-nahver lugudeks ära.
Jah jah, tean, homo homini lupus est ja lollidelt munejakanadelt peabki raha käest ära võtma, aga ikkagi jäi torkima. Noort ja lolli niimoodi tillitama. Aga see selleks.
Pilt siit.
Ma müün oma otsaesise Safole
Tegelikult ei taha ma sellest rääkida, sest see on ebaeetiline ja idiootlik. Kuulsin H käest, et eile oli Reporteris sellest isegi lõik olnud. Ma ei ole tahtnud seda vaadata, sest ma oletan, et see on jälle kõige jõhkram definitsiooni järgi abitu inimese ärakasutamine (lapsed, vanurid, vaimse puudega inimesed, asotsiaalsete eluviisidega indiviidid, teovõimetud homo sapiens‘id üldiselt. Pluss Vändra-Aveli).
Aga, kamoon Oru Kodu, pakuks siis sellise jaburduse eest väärt tasugi. Kunagi oli USA-s mingi sarnane lugu kasiinoreklaamiga, aga seal oli ikka arvestatavam summa mängus kui “ah-vaatame-võib-olla-saad-paar-prossa-odavamalt-meilt-maja-osta”.
Reporter ja Seitsmesed uudised imevad
Pole paar päeva Eesti teleuudiseid vaadanud ja ma ei tea, kas asi on selles puhkepausis või on täna nõme päev, aga ma ei suuda lihtsalt enam midagi peale AK vaadata. Ja olgem ausad, Reporteri ja Seitsmeste uudiste mõjuväljas on kordades rohkem inimesi. Kellega täiesti nahhaalselt manipuleeritakse.
Reporter.
“Varsti on meie telemaastik jälle rikkam, alustab (sisesta ülistav omadussõna) Kanal 11, mis edastab (sisesta ülistav omadussõna) filme, (sisesta ülistav omadussõna) talk-show’sid ning (sisesta ülistav omadussõna) omasaateid.” Või midagi selles liinis. Ma panin end saatejuhi kingadesse (natuke suured olid) ning püüdsin ette kujutada, kuidas mina seda uudist sisse juhatanud oleks. No ei väändu mu huuled nii mastaapseks oma saba kergitamiseks. Mingi ajakirjanduseetika uss on mind liigselt purenud vist. Igatahes, miks mulle see “uudislõik” ei meeldinud – keskmine (ja ma mõtlen selle all lolli, vabandage mu kõrkust) televaataja, ei suuda eristada tõeliseid uudiseid ja lihtlabaseid reklaame. Jah, ma saan aru, et oma tütarkanal ja blaa blaaa, aga ekskjuus mii, uudistesaates selline “uudis”? Hahaa, aga tegemist on ju uudisteMAGASINIGA! Ja sinna ongi koer maetud.
Reporter kutsub inimestes (ja siin ma mõtlen jälle lolli televaatajat) esile tugevaid emotsioone. Neutraalsuse hinnaga. Ja lolli televaataja all mõtlen seekord ennast. Uudislõik, mis rääkis sellest, kuidas Juri Žuravljov, kes möllas aprillisündmustes mitme mehe eest, sai täna tingimisi karistuse, kutsus minus esile tõelise adrenaliinitulva – seisab mees kaamera ees, lai naeratus värdjamollil ja kõneleb sellest, kuidas tema ei ole süüdi ja tegemist on poliitilise farsiga. Laamendavast endast on olemas solid videomaterjal. Olles poliitiliselt korrektne, fuck that, kuradi tibla raisk. Häbiks vene rahvusele. Näed, ja korraks imetigi mind reporter-reaalsusesse, kus kõik venelased on karikatuursed kurjamid. Hoolimata sellest, et mõned minutid enne näitas, kuidas Marju Lauristin kutsus eestlasi üles end rahvussuhete puhul kõrvalt kriitilise pilguga hindama.
Vahetasin siinkohal kanalit. Seitsmeste uudiste lõpule sain pihta. Ja sealt tuli…Tähetund.
Somebody, please, shoot me at seven o’clock.
Kuidas teha mõttetust sündmusest midagi erakordset
…ja käesolevaga annan ma teada, et üks maailma suurim missivõistlus toimub ka minu kuuris. Oodatud on kõik 13-15-aastased neiud, kel puudub hämmastava mootorsaega seotud äparduse tagajärjel vasak jalg.
NB! Tegemist on maailma suurima missivõistlusega omas kategoorias. Pressil palun osavõtusoovist teada anda aadressil wroomwroombeauties@minukuur.ee
Ei meeldi kahjurõõmutsevad antipohmarid
Ma tahan rääkida ühest asjast. Hea algus, kas pole. Tavaliselt tähendab see erinevates peresuhetes mingisuguse probleemi olemasolu. Ja mul on ka probleem.
Mulle käivad närvidele ühte tüüpi inimesed. Ei, let me rephrase that – mulle käib närvidele ühte tüüpi käitumine. Sellist käitumist võivad vabalt praktiseerida sinu parim sõber, vanemad, teinepool, aga ka lihtsalt tuttavad, vaenlased või suvalised lohvid.
Ütleme, et on olnud kõva pidu suvaline loomajooma. Istuti maha ja kärss likku, ühesõnaga. Been there, done that. Järgmisel päeval ärkad kell 14.00 rämepohmelusega üles. Ja siis tavaliselt see nõmekäitumine ründab. Heliseb telefon, peast käib valusööst läbi ja küünitad oma värisevad sõrmed telefoni järele. Võtad vaevalise “halloo”-ga vastu ja sealt see tuleb: „Õu, kule, sa olid eile ikka nii täis, ää!”
(Ma pean nüüd natuke tühikutega vaba ruumi tekitama, et anda adekvaatselt edasi mu tavalist esmast reaktsiooni)
„Oh, really, you THINK???”
Esiteks – kui keegi oli eelmisel õhtul täis, on suht head šansud, et ta teab seda isegi. Vihjena võib vahel arvestada:
- tühjaksjoodud pangakaarti,
- põrandale loobitud riideid,
- lolle sõnumeid telefonis,
- pooleldisöödud ja käest kukkunud vorstivõileiba,
- meigi pealejätmisest kipitavaid silmi,
- hoolikalt voodi kõrvale asetatud ibuprofeeni ja veepudelit
- tukslevat pead
- suhusittuvaid päkapikke
- (jätka jada)
Teiseks – vaata esiteks. Why state the obvious?




















