Tõehetk
Täna siis Kanal 2 uue hooaja ühe avapauguna Võrno juhitud “Tõehetk”. Voi perkele.
pilt siit.
Ma ei saa aru inimestest, kes sinna lähevad. Kas on tõesti mõnel inimesel rahavajadus nõnna suur, et rahva ja pere ette oma luukeresid un-kapistama minna tundub hea mõte? Maisaaaaruuuuh. Kohe valus oli vaadata, eriti kui tüüp pidi tunnistama, et ta on leppinud mõttega, et tema kaasa petab teda. Lausa südantlõhestav. Pluss, see ei ole enam sinu enda margi maha tegemine, sa tõmbad ka oma lähedastele teatud küsimustega vee peale. Esimese osaleja (oli ta Gabriel?) kaasa Viktoria (?) tembeldati ju auditooriumi ees litsakaks üleaisalööjaks. Miks pesta oma sitaseid trussikuid ja higiseid maikasid näljaste ning tihtipeale ka parastavate televaatajate silmade ees? Katarsiseotsingud? Get a shrink.
Raha ike on ikka üks kohutav asi.
Tahad Nelly Furtadolt last?
Ja üks vahemärkus ka, mis mind väga pikka aega ärritanud on.
Miks töötab VJ-na, VIDEO jockey’ na inimene, kes ei oska oma ametinimetuses esinevat sõna normaalselt hääldada? Siinkohal ei hakka süvenema sellesse, millist saasta MTV meie ilmsüüta laste peakestesse pressib ja kohutavast tegelasest nimega Suksu (modifitseeritud GB MTV karakterist nimega Cow, kui ma ei eksi), kes peaks (?) soovisaate Video Wishlist atraktiivsemaks tegema.
Siinkohal ma tahan küsida, kui raske on hääldada sõna “video” nii nagu see kirjutatakse? Miks pean ma iga jumala kord, kui puldil klõpsimine mind MTV kanalile viib, kuulma kõrvukrussitavat lauset: “Vaata VIDJOOOOOO UISSHLISSTI!”
Ööh.
Täna on edgaripäev
Kanal 2 Reporter (mitte korralik transkriptsioon, mälu järgi pigem):
Savisaar, vastates küsimusele, miks ta eile Öölaulupeol ei käinud: “Noh, kuidas ma nüüd ütlengi, uimaseks jäi see üritus.”
Vastulause:
Kaadris eile kokku tulnud 100 000 inimest: “Iiiiisamaaa iiilu hoieldeeeees, VAEEEENLASEEEEE vassstu võideldeeeeees..”
Bäkk tu Ets:
Edgar: “Ja pealegi, omal ajal olin ma ise kõikide nende originaalsündmuste juures. Ma ei usu, et sellist sündmust saab ja on vaja uuesti korraldada.”
Kohe järgneb vastulause:
Ivo Linna: “Jah, võib öelda küll, et emotsioon oli sarnane, sama positiivne üritus oli.”
Ja siis word from mr Savisaar:
Edgar: “Nimetatakse tänast päeva ju rahvasuus ka Edgari päevaks” (pilt ja tekst jätkus, aga siis ma juba hüüdsin suitsetama joostes käriseval häälel “Oh, the audacity!!!” - nagu ühel ilusal Eesti pühal ilusas selges emakeeles ikka).
Ja SEE, mu kallid noored ajakirjanikud, on suurepärane näide sellest, kuidas konstrueeritakse teleuudistes konflikti ja kangelasi-antikangelasi.
UPDATE: ega seltsimees Savisaar AKs ka palju parem polnud. Üle rääkimine, mööda rääkimine, liigagi läbinähtav demagoogia, delegeerimine jne jne.
Veronika on tsipa imeliku peakujuga
Elukakskendneli otsib parimat suudlussstaari. Veronika ei ole eriti atraktiivne. Ebamäärane Kämbu.
Reporter ja Seitsmesed uudised imevad
Pole paar päeva Eesti teleuudiseid vaadanud ja ma ei tea, kas asi on selles puhkepausis või on täna nõme päev, aga ma ei suuda lihtsalt enam midagi peale AK vaadata. Ja olgem ausad, Reporteri ja Seitsmeste uudiste mõjuväljas on kordades rohkem inimesi. Kellega täiesti nahhaalselt manipuleeritakse.
Reporter.
“Varsti on meie telemaastik jälle rikkam, alustab (sisesta ülistav omadussõna) Kanal 11, mis edastab (sisesta ülistav omadussõna) filme, (sisesta ülistav omadussõna) talk-show’sid ning (sisesta ülistav omadussõna) omasaateid.” Või midagi selles liinis. Ma panin end saatejuhi kingadesse (natuke suured olid) ning püüdsin ette kujutada, kuidas mina seda uudist sisse juhatanud oleks. No ei väändu mu huuled nii mastaapseks oma saba kergitamiseks. Mingi ajakirjanduseetika uss on mind liigselt purenud vist. Igatahes, miks mulle see “uudislõik” ei meeldinud - keskmine (ja ma mõtlen selle all lolli, vabandage mu kõrkust) televaataja, ei suuda eristada tõeliseid uudiseid ja lihtlabaseid reklaame. Jah, ma saan aru, et oma tütarkanal ja blaa blaaa, aga ekskjuus mii, uudistesaates selline “uudis”? Hahaa, aga tegemist on ju uudisteMAGASINIGA! Ja sinna ongi koer maetud.
Reporter kutsub inimestes (ja siin ma mõtlen jälle lolli televaatajat) esile tugevaid emotsioone. Neutraalsuse hinnaga. Ja lolli televaataja all mõtlen seekord ennast. Uudislõik, mis rääkis sellest, kuidas Juri Žuravljov, kes möllas aprillisündmustes mitme mehe eest, sai täna tingimisi karistuse, kutsus minus esile tõelise adrenaliinitulva - seisab mees kaamera ees, lai naeratus värdjamollil ja kõneleb sellest, kuidas tema ei ole süüdi ja tegemist on poliitilise farsiga. Laamendavast endast on olemas solid videomaterjal. Olles poliitiliselt korrektne, fuck that, kuradi tibla raisk. Häbiks vene rahvusele. Näed, ja korraks imetigi mind reporter-reaalsusesse, kus kõik venelased on karikatuursed kurjamid. Hoolimata sellest, et mõned minutid enne näitas, kuidas Marju Lauristin kutsus eestlasi üles end rahvussuhete puhul kõrvalt kriitilise pilguga hindama.
Vahetasin siinkohal kanalit. Seitsmeste uudiste lõpule sain pihta. Ja sealt tuli…Tähetund.
Somebody, please, shoot me at seven o’clock.
MHKPN-TV*
Jeeee, Eesti telemaastikule lisandub uus kanal…mida ma kunagi vaatama ei hakka. “Uus kanal keskendub inimeste vahelistele suhetele, sellepärast on rõhk jutusaadetel ja sarjad ning filmidki on vastavalt valitud.” /—/ Jutusaadetest näeb kanalis maailma talkshowde lipulaeva „Oprah“, samuti kodumaist vestlussaadet „Õhtusöök kahele“ ning ekraanile jõuab ka meeleolukas „Unelmate pulma eri“.“
Esmapilgul tundub tegemist olevat masendavalt üheülbalise programmiga. Oprah? Faking Unelmate Pulm? Suunatud eelkõige naistele? Jah, mööngem, et seebid ja suhtedraamad on olnud traditsiooniliselt naiste vahtimisobjektideks. Võibolla elan ma kott peas ja mängin seal kauneid stsenaariume, kuid mulle tundub, et tänapäeval on selline nüri sihtgrupp kokku kuivamas. Võrdõiguslikkus, töönarkomaania, haridustaseme tõus jne - palju neid roosamannat jõllitavaid mutte ikka peatselt alles jääb? Tegelikult njah, kui nüüd pikemalt mõelda, siis meeleheitel koduperenaisi ja tibielanikke on Eestimaa pinnal roppu kanti.
Kui võrdõiguslikkus ja stereotüübid juba jälle kõne all on, siis illustreerivaks materjaliks üks juhtum eelmisest nädalast. Üks tütarlaps tuli kontrolltööd järele vastama, küsisin ta käest muuhulgas, et milline on tema meelest hetkel Eesti parim teleajakirjanik. Tüdruk mõtles natuke ja vastas, et Elo Mõttus on päris huvitav.
Mina: “Miks? Mis ta huvitavaks teeb?”
Tüdruk: “No, ta on selline elav ja… topib oma nina igale poole. Kuigi jah, ta võiks teha selliseid pehmemaid lugusid…et kui ta neid poliitikalugusid teeb, siis ta ei mõju kuidagi usutavalt. Ta võiks kajastada igasuguseid sündmusi ja neid poliitikaasju võiks kajastada…äää…näiteks…”
Mina: (hoian hinge kinni ja juba tean, mis sealt tuleb) “?”
Tüdruk: “Noh võiks kajastada mõni mees, siis oleks see kuidagi tõsisemaltvõetav või midagi…”
And then all hell broke loose. 15-minutiline lühiülevaade sellest, kuidas meedia on traditsiooniliselt läbi visuaalsete koodide ja määratud rollide naisi alavääristanud ja kuidas sellised stereotüübid tuleks raginaga maha murda. Ma loodan, et sellest midagi tolku ka oli.
* MeeleHeitel KoduPereNaiste TeleVisioon
Porr Elionis
Mul tõmbas ikka juhtme kokku. Mis mõttes? Kes on sihtgrupp? Mis kanalites? WTF?
Näidised on olemas, kõigi viie klipi lingid saad - kust mujalt? - elu24-st. Langetan vasikasilmad ja häbenen (töövälisel ajal elukakskendnelja lugema, kes oleks võinud seda arvata?)
Raivo 1. septembri hommikul
Ma tükk aega mõtlesin, keda mulle eelmise postituse Raivo Raudvara* meenutas.
Ja siin see on:
*Raivo Raudvara alias Stuart Douglas Larkin






