Mmmm…mmmeedia

Homeri identiteedikriis juppideks lammutatuna

Posted in Õpingud, TV by peltsebul on 20. Dec 2007

Täna pidin ühe ülikooli kodutöö tegemiseks lausa mitu õlut kõrvale võtma, sest päris aus olles ei ole ma kunagi pidanud tõsimeelselt ja akadeemilist distantsi hoides sellist teksti tõlkima. Tulemus on siin.

“Episoodi kirjeldus:

Osa algus. Simpsonite perekond istub sohval televiisori ees ning heidab erinevate telesarjade üle isekeskis nalja. Klõpsitakse kanalilt kanalile, kuni lõpuks pälvib nende tähelepanu telesari „Politseivõmmid” (Police Cops), millest saab nö „sari sarjas”. „Politseivõmmide” kangelasteks on kaks Miami Vice’i tüüpi politseinikku, kes on just nabinud kinni pangaröövlid. Üks politseidetektiividest (kes on samas ka imetlevatest naistest ümbritsetud miljonär) tutvustab end ekraanil sõnadega: „Simpson, detektiiv Homer Simpson.”

Simpsonite perekond on šokeeritud, eriti keeletuks jääb Homer, kes ajab iseenda ja telesarjas nähtava tegelase omavahel lausa sassi. Multifilmi süžee areneb edasi viie tuum-ideena, mille käigus Homer Simpsoni identiteet aina enam ja enam puntrasse jookseb.

Esiteks hakkab Homer end täielikult samastama telekangelasega: „Ohhoo, nad on mu iseloomu perfektselt tabanud! Kas te nägite, kuidas issi kuuli kinni püüdis?” Ning teisalt võtavad ka kõik Springfieldi elanikud Homeri pseudoidentiteedi omaks, käitudes temaga nagu ta tõepoolest olekski kangelaslik teledetektiiv: „Hei, härra Simpson, söör, kas ma saaksin Teie autogrammi?”

Järgmisena muudavad „Politseivõmmide” produtsendid teledetektiivi glamuursest kangelasest kohmakaks kõrvalosatäitjaks, mis omakorda vallandab tulva nalju Homeri tegeliku identiteedi pihta. Telesarja uus karakter on tegelikult pea sajaprotsendiline tegeliku Homeri koopia. See vihastab päris-Homerit: „Hei, mis toimub? See tüüp ei ole ju Homer Simpson! See tüüp on ju paks ja loll!”

Linnarahvas reageerib aga Homerile ikka veel nagu ta oleks televisioonist pärit tegelane – nüüd aga käitudes temaga üleolevalt. Homer hakkab taipama, milline on tema tegelik ja milline tema fiktiivne (välja mõeldud, ilukirjanduslik) identiteet. Kui kolleegid kogunevad töö juures tema kabineti juurde koridori, oodates, et ta „teeks midagi lolli”, ütleb Homer: „Mul on kahju teile pettumust valmistada, aga mulle tundub, et te ajate mu sassi väljamõeldud tegelasega.”

Osaline Simpsonite vaatajanauding on pärit irooniast – animeeritud multikategelane Homer väidab, et ta on „tõeline”, mitte nagu väljamõeldud tegelane niigi väljamõeldud Simpsonites. Episoodi autorid jätkavad lõpmatuna tunduvas peeglitesaalis „tõelise” ja „väljamõelduga” mängimist. Selle suurepäraseks näiteks on süžeeareng, kus Homer käitub täpselt nagu „Politseivõmmide” kohmerdis-Homer, pillates fondüüpoti tuumaelektrijaama kontrollpaneelile.

Homeri identiteedikriis viib ta lõpuks Hollywoodi, kus astub vastu „Politseivõmmide” produtsentidele ja nõuab, et nood tooksid kangelasdetektiivi show’sse tagasi: „Ma anun teid! Ma olen ju inimene! Andke mulle mu väärikus tagasi!” Piirid Homeri tegeliku identiteedi ja meediaidentiteedi vahel hägustuvad veelgi, kui produtsendid kasutavad juhtunud stseeni järgmises „Politseivõmmide” osas ära, et Homeri telekarakterit veel tobedamana näidata.

Kolmandas tuum-idees liigub fookus Homeri võitluselt teletegelasega eemale. Homer’il tekib idee, et uus nimi annab talle ka uue identiteedi. Selle liini alguses läheb Homer „Politseivõmmide” tegijatega kohtusse, et tõestada oma nime sündsusetut kasutamist. Kui kohtuasi tagasi lükatakse, otsustab Homer tormakalt oma nime Max Power’iks (Max Võim) muuta. Mehe elu muutub koheselt tundmatuseni. Paraneb Homeri enesehinnag, ta muutub jõuliseks ja dünaamiliseks, tema kaastöölised ja ülemus kohtlevad teda respektiga. Mr. Burns, kes esimest korda tema nime mäletab, hüüatab: „Kes suudaks nii magnetilise indiviidi nagu sina, nime unustada? Jätka head tööd, Max.”

Kui Homer Rikastonis endale uut, võimukat garderoobi ostab, kohtub ta ühe Springfieldi eliidi liikme, Trent Steele’ga (Trent Terasega). Trent võtab Homeri (nüüdse Maxi) oma tiiva alla ja kutsub ta „Springfieldi noorte ja moodsate võimupaaride” aiapeole. Üritus, nagu selgub, on keskkonnaprotestiaktsiooni eelsoojenduseks.

Selle ideeliini kriitiliseks punktiks, mis haakub „Politseivõmmide” identiteedikriisiga, saab hetk, mil Homer avaldab oma uuele parimale sõbrale Trent Steele’le nime „Max Power” päritolu. Kui Trent hüüatab: „Oo, milline suurepärane nimi!”, vastab Homer: „On ju? Ma sain selle juukseföönilt.” Homeri lahendus meediast tulenenud identiteedikriisile peitub enda uuesti leidmises väikese kodumasina võimsuse astmes. Homeri „mina” on võrdsustatud tootega. Ja alguses on tulemus hämmastavalt positiivne. ‘

Neljas süžeeliin juhib vaataja lõpplahenduseni. Kolmandas süžeeliinis tundus, et Homeri föönilt pärit identiteet lahendab tema identiteedikriisi rahuldavalt. Siiski laguneb see arusaam peatselt.

Aiapeol teevad Homer ja Marge tutvust erinevate kuulsate keskkonna-aktivistidega nagu näiteks Woody Harrelson ja Ed Begley juunior. Nende stseenide tagamõte on näidata, et liba-kuulsus Max Power on võrdne teiste sama pealiskaudsete ja naeruväärsete kuulsustega.

Aiapeo lõppedes teatab Trent Steele, et on aeg minna bussile, mis viib neid protesteerima „meie rahva metsade põhjendamatu maharaiumise vastu”. Seda eesmärki parodeeritakse järelejätmatult: „Me peame puid kaitsma, kuna puud ei saa iseennast kaitsta. Välja arvatud Mehhiko võitluspuud, muidugi.”

Peokülalised sõidavad sekvoiametsa, et metsatöölistele vastu astuda ja aheldavad end puude külge. Politseiülem Wiggum, Eddie ja Lou astuvad Homerile vastu, üritades talle „Hipi-tugevusega” gaasi silmadesse pihustada ja selle tegevuse tulemusena hakkavad Homerit ümber tema puu taga ajama. Homeri kett, millega ta puu külge seotud on, toimib saena ja lõikab puu, mille külge ta seotud on, maha. Puu kukub omakorda teiste sekvoiade peale, kukutades doomino-efektiga terve metsa. Homer, kes lõpuks puu küljest vabaks pääseb, viskab keti õhku, tappes sellega valgepea-merikotka. Homer (võlts Max Power) hüljatakse ja tõugatakse kuulsuste aktivistide seast välja.

Viiendas ja viimases süžeeliinis (mis toimib osa epiloogina) lamavad Marge ja Homer voodis. Marge ütleb Homerile, et tal on hea meel, et Homer oma nime tagasi Homer Simpsoniks muutis ning Homer vastab: „Jah, ma õppisin, et ma pean jääma iseendaks.””

Tagged with: , , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: