Luuleline neljaba

Hommikusel blogitiirul (jah, ma käin enne blogides, kui lehtede online-versioonides) sattusin loomulikult Leheneegri poolt viidatud luulelembelistele kodanikele. Kus nii kaebekiri-avaldus kui ka vastus sellele kaunilt riimi sätitud olid.

Tavaliselt juhtub naeratama panevate infokildudega ikka sedasi, et tekib tugev sisemine tung neid ka meie auditooriumiga jagada. Igatahes, kui olin selle kaheosalise oopuse eetris maha lugenud ning speak’i lõppedes mikrid maha tõmbasin, helises stuudiotelefon. Helistas agar naiskuulaja, kes mulle kohe vurinal telefonitorru ise meisterdatud raadiojaama-teemalise luuletuse maha luges. Tegi südame kohe soojaks. Ilu sünnitab ilu. Head asjad loovad uusi häid asju. Meeldivad emotsioonid tõmbavad ligi teisi samasuguseid (tra, ma kõlan nagu The Secret’i reklaamtekst, okou. Köhhhorseshitköhh!).

Kahju ainult, et sel rohujuuretasandi sulesepal e-mailimise võimalust ei olnud. Palusin tal igatahes kasvõi kellegi tuttava käest abi küsida ja selle armsa teose meie poole saata. Saab seina peale panna.

Päev oli tehtud igatahes.