Kaljukits
22. detsember – 20. jaanuar
Sobiv päev organiseerimiseks. Seetõttu on päev soodsam mees-Kaljukitsedele. Soodne päev ka nendele, kes puutuvad kokku raskete materjalidega – nagu näiteks metall ja kivi.
Lang ei saa aru
Lang lisas, et temagi ei mõista, miks võimaldab praegune ajakirjanike eetikakoodeks «teatud tingimustel ebaausaid võtteid kasutada». «Mina ei saa aru, mida sellega on mõeldud,» kinnitas minister.
Kuidas selline inimene saab üldse justiitsminister olla, kes pole eelnõu ettevalmistamise käigus isegi nii elementaarsele asjale pihta saanud?
Merit Kopli vastab:
Punkti 3.7 mõte on võimaldada ajakirjanikel suuremate vajakajäämiste või pahategude paljastamiseks näiteks varjata oma ametit ja korraldada eksperimente. Nii sõitis ajakirjanik Madis Jürgen varastatuks kuulutatud autoga politseinikest mööda ja lausa nende õuele, et tõestada politsei tegevusetust auto otsimisel. Äripäeva ajakirjanik läks tööle ühte firmasse, et tõestada ümbrikupalga maksmist. Need lood oleksid olemata, kui koodeksis seda punkti poleks.
Hmh.
Rahvusringhääling on Otist kõige jubedama pildi artikli juurde pannud. Miks mäletada teda muumiana, kui arhviivides on kindlasti palju paremaid jäädvustusi. Postimees oli ka alguses haigusest puretud Oti loo juurde pannud, ent vahetas selle peatselt sellise foto vastu, millisena teda ka mäletada võiks.
Ajusaagim on üks rõve elajas
Mehed peavad olema “normaalsed” ja naised “seksikad”. Mhmh.
Naised hindavad tarkust ja edu, mehed ilu ja hoolitsetust.
Uuuh. Ma keen kohe üle.
Tra.
Nii, et naine võib aga olla loll nagu lauajalg ja tige kui herilane, aga põhiline, et päris kirvenägu poleks ja et aeroobikas ja ilusalongis käiks.
Ja mees võib olla hoolimatu ja raske rusikaga värdjamoll, aga põhiline, et trofeenaisest targem (wow, how hard could that be…) ja direktor.
Normaalne.
Tra, mis aastas me elame? 1950?
Stop the oppression.
Ja nii nad tapsid kvaliteetajakirjanduse
Niisiis, pälvis minu tähelepanu see artikkel.
Kalev Meedia juhatuse esimees Alar Pink ütles, et nende ettevõte toetab ajakirjandusväljaannetele kehtiva käibemaksu tõstmist 18 protsendini:
Tema sõnul ei ole 18 protsendiline käibemaksu lisamine perioodikale meediagruppide diskrimineerimine vaid on samm teiste ettevõtlusvormide diskrimineerimise lõpetamise suunas.
„Seda eeldusel muidugi, et meedia on äri nagu iga teinegi, mitte oma varjatud eesmärkide saavutamise vahend.“
Kui meedia toimib vaid ärina, siis oleme me omadega pees. Meedial on ühiskonnas teadupoolest muidki rolle, kui pelgalt informeerida ja meelt lahutada: väärtushinnangute ja käitumisviiside kujundamine, erinevate seisukohtade ja arvamuste vahendamine, et nimetada vaid mõned. Kui meediaväljaanne ajab taga vaid suurt pappi, siis maksavad klikid, mitte sotsiaalne vastutustunne ja parendamissoov. Ja kes on Kalev Meedia, et rääkida varjatud eesmärkidest?
leave a comment