Ajusaagim on üks rõve elajas
Mehed peavad olema “normaalsed” ja naised “seksikad”. Mhmh.
Naised hindavad tarkust ja edu, mehed ilu ja hoolitsetust.
Uuuh. Ma keen kohe üle.
Tra.
Nii, et naine võib aga olla loll nagu lauajalg ja tige kui herilane, aga põhiline, et päris kirvenägu poleks ja et aeroobikas ja ilusalongis käiks.
Ja mees võib olla hoolimatu ja raske rusikaga värdjamoll, aga põhiline, et trofeenaisest targem (wow, how hard could that be…) ja direktor.
Normaalne.
Tra, mis aastas me elame? 1950?
Stop the oppression.
Kaitstud: Miks kõik meie jutuajamised lõppevad “nurse-ga”
Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.
Müürililleke
Rootslanna on 29 aastat Berliini müüriga abielus olnud
27.05.2008 12:56Normist kõrvale kalduva seksuaalse käitumise diagnoosiga rootslanna on 29 aastat olnud abielus Berliini müüriga.
54-aastane Eija-Riitta Berliner-Mauer, kelle perekonnanimi tähendab saksa keeles Berliini müüri, abiellus selle betoonist ehitisega 1979. aastal, kirjutab newsvault.com.
Berliner-Maueri kinnitusel armus ta sellesse müüri juba lapsena, nähes seda televiisorist.
Vanemana hakkas rootslanna Berliini müüri fotosid koguma ja säästis raha, et Berliini sõita. Oma kuuenda reisi ajal, mis toimus 1979. aastal, abiellus ta kümnekonna tunnistaja juuresolekul müüriga.
Naise kinnitusel on tal müüriga hea suhe.
Põhja-Rootsis Lidenis elava naise sõnul tunneb ta, pikkade, kõhnade ja horisontaalsete asjade suhtes seksuaalset tõmmet.
«Suur Hiina müür on ka atraktiivne, kuid minu jaoks liiga jäme ja robustne,» nentis rootslanna.
Kui suurem osa inimkonnast tervitas 1989. aastal Berliini müüri langemist, siis selle müüri «abikaasa» oli šokeeritud. Berliner-Maueri kinnitusel ei suutnud ta pärast seda enam oma «kallimat» külastada ja ta eelistab müüri meenutada sellisena, nagu see varem oli.
«See, mida nad Berliini müüriga tegid, on kohutav. Nad tapsid mu abikaasa,» nentis parafiilia diagnoosiga naine.
Parafiilia on seksuoloogias normist kõrvale kalduv seksuaalne käitumine või eelistus. Parafiiliad on seksuoloogias kirjeldatud hoiakute ja käitumiste kompleksid, mille esinemist tuvastatakse sümptomite kaudu.
Berliini müür (saksa keeles die Berliner Mauer) oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa DV-st. Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümboleid.
Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi täis surmatoov perimeeter.
Kogre räpp 2008
H saatis selle lingi ammu, aga läks meelest vaadata. Jumal tänatud, lükkasin ajukahjustust vähemalt mõne nädala jagugi edasi. Mul tekkis küsimus: kes on Koger & Partnerid marketing-osakonna juht, või kes veab sisseostetud reklaamiteenust? A monkey?
– alguse gong kõlab täpselt nagu Sizzla või ükskõik kelle teise military riddimi algus
– tiimi sisenemine on sellest maailmast väljas. Persekukkund-gängsta-longe? Talupoja-kaera-jaani-šikk? Tapa-sipelgaid-samm?
– pidevalt off-beat
– kummaline kratsimine kesk olulist teksti, mis muudab mõtte jälgimise suht raskeks
– 1. klassi jumbud tulevad meelde, kes püüdlikult aulas õpilaste ees “v lessuu radiilass joolotška, v lesssuu anaa raslaaaa, zimoi i ljeetom stroinajaa, ziljoonaja bõlaa” loevad
– “me tahame su hinge, millel kõrge hind” …. ummmm, plain ol’ cree-py!!!
– seal, kus neli meest on profiilis ja neiu ütleb püüdlikult, et me õpetame suure ilma saladusi sulle (1:10) – mis temaga lõpus juhtub, kukkus pikali v?
– ja keda nad tulle kupatavad? Kõik uued ehitajad? See on kahtlaselt mingi sekti moodi.
– 1:23 – sõnu pole vaja. Isegi Paula Abdul teeks kõvema koreograafia.
– nii elavalt ei ole võimalik kohvitassiga vehelda. Kui sa just kellelegi põletushaavu tekitada ei soovi. Butafooria, se on vilmitrikk, mütlen teile, vilmitrikk!
– … panite jah kräppi. Aga kriitik on ju lihtne olla.
– “Koger ja partnerid, SURE NÜÜD!”
Kaitstud: Kaks ajaklast läksid mööda teed. Üks keeras paremale ja teine oli ka mentaalselt haige.
Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.
Viisitamm nõuab sissekannet
No ja nüüd jääbki tulema neid pärleid või. Pärnakas on huvitav olla, eriti siis kui linnapea on tõsiselt delusional.
Ma ei kujuta isegi viiepromillises joobes selliseid asju endale ette.
LSD all kindlasti
Täna on selle Pärnu Sõnumite ja maavanema terava reaktsiooniga nii palju tegemist olnud, et pole saanud mujale üldse kiigata. Nüüd siis ikka jäi midagi silma. Kaks võimalust, kuidas Tartu maavanema luba päris elus rakendada:
– raskeid drooge manustada
– leida endas jeesuslikud võimed
Ines Karu on jälle kinni võetud või?
Väga kummaline reklaam (elu24 on pesitsuspaigaks). Pantvangistus on üldiselt selline asi, mida reklaamivankri ette ei rakendata. Mulle tundub vähemalt. Kuidagi kõhedaks võttis.
Klikkida mul sinna peale ei õnnestunud (või noh, klikkisin nagu pöörane, aga see ei omanud mingit resultaati) ja seega jäi suht segaseks, mida kuradit nad reklaamivad. Võimalused, mida minu aju genereeris:
– rahu
– kinnisvarabürood
– nööri
– teipi
– Pärnut (Ela või ise!)
– Tallinna (klipp Kalev Spordi uuest saatest “Opositsiooni piinad”)
– …?
Eesti otsib normaalset karistussüsteemi
Mul on tunne, et Eesti saab peatselt ühe mõrvari juurde. Ohvriks osutub värskelt vabastatud härra Ivan või kohtunik.
See on poni, aga eesti keeles!!!
T says: shit hits the fan
M says: whut?
T says: saad aru, ma sain öösel ajuataki osaliseks, mängisin oma sabus ja jookis sõpradega ALIAST
T says: eksju, see juba kõlab ebaloogiliselt eksju
T says: aga nüüd palun liitu mänguga korraks, ma tahan et sa saaksid aru, mida ma tundma pidin, praegu on kaart minu käes eksju, mina seletan sulle sõna
M says: nii, seleta. ai äm vith juu
T says: See on poni aga eesti keeles!!
M says: hahahaha
T says: nagu ponist väiksem, aga sama
M says: hobune
M says: kass
T says: ei see on poni eesti keeles noh
M says: poni
M says: eesti keeles
M says: hamster
M says: tool
T says: kuidas sa ei saa aru, poni eesti keeles, nagu hobube, poni ja….
M says: ruun
M says: mära
M says:…?
T says: KÜÜLIK
M says: hahhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhaaaaaaaa
M says: KÜÜLIK
T says: einoh, mina surin täna öösel ära. Ja sellise enesekindlusega raiuda, et debiilikud, te ei saa ikka midagi aru
T says: et siis nüüd on mul selge, see on küülik. Kui keegi midagi veel küsib siis ma vähemalt ei paista loll
Rõveduse tipp
USAs on uus droog noorte seas liikvel. Asja point siis järgmine: pudelisse pannakse uriini ja fekaale ning pudelisuu kaetakse õhupalliga. Seejärel asetatakse räige sisuga pudel mitmeks tunniks päikese kätte. Selle aja jooksul täitub õhupall roojast erituvate gaasidega. Ja seejärel on pidupidupidu, toksikomaani stiilis. Öäkk.
Täpsem inglisekeelne info SIIT.
Muide, armas, et CONFIDENTIAL märge (teksti all, punasega) ei tähenda USA gossip-meediale muhvigi.
Blast from the past
Kuna mu läptop ütles mingi hetk üles ja pidin suurpuhastuse oma failides tegema, siis jäi mulle silma iidamast-aadamast üleskirjutatud unenägu:
“Mõned ööd tagasi nägin ma eriti imelikku und. Ma ei tea, mille kuradiga see seoses oli, aga tundub, et paras segapundar reaalses elus toimuvast ja alateadvusest.
Ma elasin sügaval metsa sees, selline ehtne vanaeesti talu, keset laant, kuhu pärismaailmast ükski heli ei kostu. Ümberringi möllas kärk pakane. Möllas on tegelikult vale sõna, sest kõik oli haudvaikne. Midagi ei möllanud. Ümbritses ja krõbistas.
Öösiti käisin ma oma pisikest kassipoega jalutamas. Majast suhteliselt kaugel. Kaugel sellepärast, et meil oli oma väike rituaal – käisime jalutamas mingisuguse kummalise basseini juures. Bassein ise oli nagu Florida kuurortipamfletist välja lõigatud. Helesinine ja eredate tuledega valgustatud. Sügavmustas öös lõi see kummalise ja kummitusliku vaatepildi. Keset musti, aga samas lume tõttu valgeid metsi, seisab lihtsalt mingi kuum, aurav türkiissinine bassein.
Kui me seal kahekesi kassiga ringi patseerisime, tormasid teatud intervallidega metsast välja rebased, metskoerad ja muud elajad, meid mitte millekski pidades. Kõigil loomadel oli silmis vaid oma eesmärki nägev tuhm pilk ja jalad viisid jääpurikatega kaetud kehasid vaid selle eesmärgi poole. Eesmärgiks muidugi aurav ja mingisugust kummalist hingust eritav bassein.
Loomad tulid ühekaupa, jooksid basseini ääreni, sukeldusid – läbi vee võis näha, kuidas rasked jääpurikad sulasid ning karv muutus vees vetikalikult voogavaks. Vee all oli igal oma väike orv, kui seda nii nimetada saab. Sooja otsides ei olnud neil vajadust hapniku järgi. Olnud oma viis või kümme minutit vee all soojas, tõusid loomad uuesti veepinnale ja ühe ämblikmeheliku hüppega olid nad juba jälle metsas, kus iganes see ka siis ei olnud.
Järsku märkasin ma, et mingi kummaline olend tõuseb, jalad ees, pinna poole. Praegu kõlab see naeruväärselt, aga sel hetkel oli see midagi maagilist. Olevus oli poolenisti inimene ja poolenisti põder, võimsad sarved peas. Pinnale tõusis ta jalad ees. Mäletan, et ma mõtlesin unenäos, et kuidas ta niimoodi ja nii kaua saab tõusta, kui järsku mõistsin, et ta polnud kunagi vees olnudki, vaid tõusis pinnale hoopis õhus, ning pind oli sel hetkel midagi väga kõrgel asetsevat. Veega ajasin ma asja sassi, kuna olendi karv voogas niisamuti nagu see vee all teinud oleks.
Ja ainus mõte, mis mu peas trummeldas, oli: “sa ei tohi kartma hakata, sa pead lõpuni siin olema”. Järsku loom kahanes väikeseks täpikeseks ning siis kaduks sootuks, et kohe ilutulestikuna igasse ilmakaarde pikki tulejugasid pursata. Tulejoad muutusid kullatolmuks, mis suure ja sooja pilvena minust üle uhtus. Siis jõudis unes minuni arusaam, et see ONGI jõuluime. (Jälle praegu eriti naljakas mõelda, pole ma ju eriline jõulufänn)
Siinkohal ärkasin ma korraks üles ja maandusin realsusesse enneolematult hea tundega. Arvan, et selle pärast ma üles ärkasingi, et mul oli lihtsalt nii soe ja meeldiv ja võitmatu tunne. Nagu oleks liivatorm üle uhtunud, ainult et liiva asemel sisaldas see torm headuse terakesi.
Ja niisama kiiresti oli kõik möödas ja ma nägin ennast kõrvalt, üleni kullasäralise ja hõõguvana. Sel hetkel teadsin, et olen elu lõpuni õnnega koos, sest mina olen ainus, kellele on jõuluime end ilmutanud. Sel polnud midagi pistmist kristlike ilmutustega, mida inimesed on läbi aegade väitnud end nägevat olnud.
Korraks käis mu peast läbi mõte, et kas tõesti ongi jumal poolpõder??? Ikka veel selles fantastilises enesetundes kümmeldes hakkasin ma samme talu poole tagasi seadma, kui järsku kuulsin justkui lähenevat vihmasabinat ning lisasin sammu. Sain küll aru, et väljas on umbes miinus 30 kraadi ja vihm on võimatu, kuid ikkagi mõtlesin, et kurat, miks ma vihmavarju kaasa ei võtnud.
Ja siis sain aru, et see, mis taevast alla sadas oli liiga klompjas ja raske, et olla vihm. Vaatasin enda ümber maha, saamaks aru, mida need rasked potsatused ja lirtsatused tähendavad ning mõistsin, et taevast sajab kärnkonni.
Edasi läks kõik liiga kaootiliseks, et seda adekvaatselt mäletada ja kirjutada. Mis ma siis sellest kõigest välja pean lugema, et peale head järgneb alati halb või?”
Mmmm...mmmeedia 
leave a comment