Kaljukits
22. detsember – 20. jaanuar
Sobiv päev organiseerimiseks. Seetõttu on päev soodsam mees-Kaljukitsedele. Soodne päev ka nendele, kes puutuvad kokku raskete materjalidega – nagu näiteks metall ja kivi.
SL Õhtulehest. Mida kukke?
Elisa-shmelisa reklaam.
“Musike lobiseb palju, aga ta on mulle armas.”
Keri perse.
veel üks tsitaat
Üks Simone de Beauvoiri tähelepanekutest oli: naine on nähtav, ent teda ei kuulata. Nähtav on tema figuur, riietus, ülesastumised ja üleastumised, kohustuste täitmine või täitmata jätmine. Ning ka naeruväärsus, kui ta on söandanud meessoole loomulikuks peetud ametikohtadel toimida oma äranägemist mööda või siis läbi kukkuda. Meie üksikute naisministrite tegude seletused seostab avalikkus eelkõige nende sugupoolega. Küll pole kordagi kuulda olnud, et Villu Reiljani oletatavad maatehingud ning muud vägiteod leidsid aset seetõttu, et ta oli meessoost.
Aab vahetas ka naise välja
K to the E to the S to the K to the E to the A to the K to the R to the I to the I to the S!
Nojah, mida siis üks parajalt paks ja parimais aastas mees tegema peab, kui naine kõrval kuivama kipub. Seemet peab ju külvama. See vist ongi massilise keskeakriisi ajal esineva naistevahetuse peamine alateadlik põhjus.
Aga ootan huviga, mis värvi Ferrari härra Aab endale lähipäevil soetab.
Ajusaagim on üks rõve elajas
Mehed peavad olema “normaalsed” ja naised “seksikad”. Mhmh.
Naised hindavad tarkust ja edu, mehed ilu ja hoolitsetust.
Uuuh. Ma keen kohe üle.
Tra.
Nii, et naine võib aga olla loll nagu lauajalg ja tige kui herilane, aga põhiline, et päris kirvenägu poleks ja et aeroobikas ja ilusalongis käiks.
Ja mees võib olla hoolimatu ja raske rusikaga värdjamoll, aga põhiline, et trofeenaisest targem (wow, how hard could that be…) ja direktor.
Normaalne.
Tra, mis aastas me elame? 1950?
Stop the oppression.
Tänane horoskoop
Mis on lindudel ja mesilastel pistmist seksiga?
Ma ei ole kunagi saanud pihta “The birds and the bees”- metafoorile. Täna oli tööl piisavalt igav, et seda vikipeedistada. Ja tulemus:
“The birds and the bees” (sometimes expanded to “the birds, the bees and the butterflies” or “the birds, the bees, the flowers, and the trees”) is an idiomatic expression which refers to courtship and sex. /—/
According to that story the birds are like men and the bees like women: Birds are free to fly wherever they like, but bees are enslaved to a single queen their entire life and their whole life is dedicated to keeping her alive.
Et mehed võivad vabalt mööda ilma ringi litutada ja naised on terveks eluks ikestatud? Ma ei taha enam iial seda väljendit kuulda, raisk.
Oh, need naised
Ma olen vist liiga tundlik sooküsimustes, aga:
Jäi silma ja kripeldama. Antud lausega on naised justkui lastega võrdsustatud.
Hea vähemalt, et meil on ametinimetusena kasutusel “tuleTÕRJUJA” ja kogu ingliskeelsete riikide nimetamise probleemistik jääb ära. USAs ja GBs oli teadupoolest suur segadus, kuidas poliismänne, faiermänne ja muid -man lõpulisi ameteid võrdõiguslikus maailmas korrektselt nimetada. Fire person on muidugi omaette tase…
Päeva lugemine
Intrigeeriv analüüs Ekspressis, Barbi Pilvrelt.
*note to self: kasuta illustreeriva materjalina.
Kas paned ministri naisele taha?
Kusjuures, kui ma täna Ekspressi krõbinal lahti lõin, siis tekkisid mul kõnealuse loo puhul umbes samad emotsioonid nagu Ergmalgi.
Lehelugu ärimeestest ja Daisy Taugist pani Ergma nördima
Riigikogu esimees Ene Ergma avaldas tänasel kohtumisel ajakirjanikega sügavat nördimust Eesti Ekspressis ilmunud loo suhtes, kus oli ära trükitud piinlikud jutuajamised Rävala tänava maja pistiseasjas süüdistatava ärimehe, Go Busi osaniku Aivo Pärna ja samuti Go Busi osaniku Anti Selge vahel.
Tänases Eesti Ekspressis ilmunud loos «Ärimehed omavahel: kas paned ministri naisele taha?» avaldatakse väljavõtteid kohtutoimikus sisaldavatest kaitsepolitsei salaja pealt kuulatud vestlustest ärimeeste vahel majandusminister Juhan Partsi elukaaslase vandeadvokaat Daisy Tauki teemal.
Muu hulgas on kohtutoimikus ja nüüd ka ajalehes ära trükitud ärimeeste arutelu Pärna endise kaitsja Tauki voodisse meelitamise ja tema vanuse üle, lisaks ka episood, mis näitab, et riigiprokuratuurist lekkisid välja uurimisandmed.
Tänasel riigikogu korraldatud pressilõunal mainis Ergma Ekspressis ilmunut korduvalt ning märkis, et oli artikli peale nii solvunud, et ei tahtnud seepärast ajakirjanike ette astudagi. Ta pidas artiklit inetuks ning katseks naistele ära teha.
Riigikogu esimehe hinnangul ei sobi selline lugu Eesti Ekspressi ega isegi tabloidi SL Õhtuleht.
Samas pöördus ta naisajakirjanike poole küsimusega, kas naised ei peaks sellistel teemadel solidaarsed olema.
Mida teha “leitud” metsloomadega
Vahelduseks midagi täiesti tõsist ja vajalikku ka, metsloomadega kohtumistest:
LKK kommunikatsioonijuht Aet Truu sõnadega:
Enne kui loomale appi tõtatakse, on reegel number üks: terve loom ega ka üksik loomapoeg (sh linnupoeg) ei vaja inimeste sekkumist ja ta tuleb rahule jätta – teda ei tohi puutuda ega muidu häirida (vaatama jääda, silitada, sülle võtta)
Hüljatud linnupoeg on aeglane ja loid, tema silmad on poolavatud või kinni, puudutamisel tundub ta külmana, ta on kõhnunud ja tema sulestik on ilmselgelt alaarenenud.
Linnupoeg ei ole hüljatud, kui ta on elav ja püüab põgeneda, ta silmad on niisked ja täiesti avatud, ta teeb kinnipüütult kõva kisa ja roojab, puudutamisel tundub soe ning ta kõhupool on sagedasest toitumisest iseloomulikult prunnakas
Vigastatud või linna eksinud looma leidmisel tuleks kõigepealt helistada
- päästeametisse (112 – eriti linnades),
- Keskkonnainspektsiooni ööpäevaringsel valvetelefonil (1313) või
- Nigula Metsloomade Taastuskeskusesse (50 45 891)
Veel tarkuseteri:
-
Ära lähene metsloomale, kui oled ise vigastatud või haige
-
Haavatud või haige loom on alati ohtlikum kui terve
-
Mida vähem publikut seda parem
-
Tegutseda tuleb kiiresti, sest loomad ei lase sageli sama püügivõtet kasutada
-
Tegutse võimalusel kahekesi – üks püüab ja teine hajutab tähelepanu
-
Kuna ükski vaktsiin ei anna 100% nakatumisvastast garantiid marutaudi vastu, väldi igati looma vere või sülje sattumist oma vereringesse; kui see siiski juhtub, pöördu kiiresti arsti poole
-
sageli võtavad loomad ja linnud silma vaatamist algava rünnakuna
NB! Reeglina käituvad loomad naistega rahulikumalt, sest nad tajuvad inimese kehakeelt ning nii loomadel kui inimestel on isased suuremad ja agressiivsemad, seega ka ohtlikumad.
“Miks emme suu nagu kuldkalal on?”
Rääkides kuldkala-mokkadest ja muidu persekukkund iluoppidest – ma ei suutnud uskuda, et tegemist on kunagi väga nägusa tegelinskiga, kelle nimi on Lara Flynn Boyle:
Asja juurde: Boingboingi vahendusel sain teada, et järjekordne jõledus on siia maailma sündinud.
“Minu ilus emme” (My Beautiful Mommy) on uus raamat lastele, kelle emad on lasknud endale iluoperatsioone teha. Raamatu autoriks on Michael Salzhauer ja ütleme nüüd kõik kõva häälega, kes ta ametilt on… jah plastiline kirurg. Tema sõnul on raamat suurepäraseks abivahendiks, kui on vaja lapsele selgitada, miks emme noa alla läks.
Raamatu peategelasteks on musklis Supermäni-tüüpi karakter Doktor Michael ja väike tüdruk, kelle emme laseb endale teha kõhu sissetoppimise (tummy tuck), ninatöö (nose job) ja kunstrinnad.
Surepärases teoses selgitab ema oma tütrele enne operatsioonile minemist, et “emme on vanemaks jäänud ja välja veninud ning ei mahu enam oma riietesse.” Operatsioonilt naastes näeb mutt välja nagu plaasterdatud ja sinikatega Barbie nukk.
Ehkki ema selgitab raamatus, miks tal on vaja minna rasvaimule, ei selgita ta rindade suurendamise põhjust (ehkki after-piltidel on emmel humongous tits). Seda tõenäoliselt, kuna 6-aastasel on veidi raske mõista, miks piimanäärmed võimalikult suureks tuleb paisutada.
Elagu! Elagu! Elagu!
Nüüd on loetud päevad, mil alla kümnestele iluoppe massiliselt tegema hakatakse.
Dr Phil osaks põhikooli seksuaalkasvatusest!
Esiteks: Toktor Fill on mõttetu lohv. Portselanhammastega kiilas kloun.
Teiseks: “See on saade, mida iga naine peaks vaatama.” Selle lause peale ma EI TAHA Neljandat. “Iga naine peaks vaatama…” Miks? Sest muidugi on ju iga naise ülim eesmärk elus mehe ümmardamine ja rahuldamine. “Iga naine…” Kas selle osa vaatamine on kohustuslik ka nunnadele, lesbidele, frigiidsetele, tsölibaatlastele, ala- ja üleealistele?
Tegelikult võin ma oma pää panti panna, et sama telepsühhop…ptüi…telepsühholoog on teinud eelnevalt osa naistest ja seksist ning osavnäpp toimetaja kribas sinna tutvustuseks sama lause, vastavate modifikatsioonidega muidugi. Aga ma ei pretendeerigi mingile tasakaalustatusele siin, ma klähvin selle peale, mis silma jääb.
Kõigele lisaks – meediamaailmas (okei, enamasti reklaaminduses, teles ja muusikas) käib niikuinii kepp kui koduõlu konstantselt ja suur osa tarbekaupadest on seksikaks tehtud, nahhui meil seda Filli veel vaja on?
MHKPN-TV*
Jeeee, Eesti telemaastikule lisandub uus kanal…mida ma kunagi vaatama ei hakka. “Uus kanal keskendub inimeste vahelistele suhetele, sellepärast on rõhk jutusaadetel ja sarjad ning filmidki on vastavalt valitud.” /—/ Jutusaadetest näeb kanalis maailma talkshowde lipulaeva „Oprah“, samuti kodumaist vestlussaadet „Õhtusöök kahele“ ning ekraanile jõuab ka meeleolukas „Unelmate pulma eri“.”
Esmapilgul tundub tegemist olevat masendavalt üheülbalise programmiga. Oprah? Faking Unelmate Pulm? Suunatud eelkõige naistele? Jah, mööngem, et seebid ja suhtedraamad on olnud traditsiooniliselt naiste vahtimisobjektideks. Võibolla elan ma kott peas ja mängin seal kauneid stsenaariume, kuid mulle tundub, et tänapäeval on selline nüri sihtgrupp kokku kuivamas. Võrdõiguslikkus, töönarkomaania, haridustaseme tõus jne – palju neid roosamannat jõllitavaid mutte ikka peatselt alles jääb? Tegelikult njah, kui nüüd pikemalt mõelda, siis meeleheitel koduperenaisi ja tibielanikke on Eestimaa pinnal roppu kanti.
Kui võrdõiguslikkus ja stereotüübid juba jälle kõne all on, siis illustreerivaks materjaliks üks juhtum eelmisest nädalast. Üks tütarlaps tuli kontrolltööd järele vastama, küsisin ta käest muuhulgas, et milline on tema meelest hetkel Eesti parim teleajakirjanik. Tüdruk mõtles natuke ja vastas, et Elo Mõttus on päris huvitav.
Mina: “Miks? Mis ta huvitavaks teeb?”
Tüdruk: “No, ta on selline elav ja… topib oma nina igale poole. Kuigi jah, ta võiks teha selliseid pehmemaid lugusid…et kui ta neid poliitikalugusid teeb, siis ta ei mõju kuidagi usutavalt. Ta võiks kajastada igasuguseid sündmusi ja neid poliitikaasju võiks kajastada…äää…näiteks…”
Mina: (hoian hinge kinni ja juba tean, mis sealt tuleb) “?”
Tüdruk: “Noh võiks kajastada mõni mees, siis oleks see kuidagi tõsisemaltvõetav või midagi…”
And then all hell broke loose. 15-minutiline lühiülevaade sellest, kuidas meedia on traditsiooniliselt läbi visuaalsete koodide ja määratud rollide naisi alavääristanud ja kuidas sellised stereotüübid tuleks raginaga maha murda. Ma loodan, et sellest midagi tolku ka oli.
* MeeleHeitel KoduPereNaiste TeleVisioon
Reidipauk
Ma julgeks jälle pildil kujutatu põhjal vastu vaielda. Tüüpilise reidiposeeringu puhul võib mittelitsindus kahtluse alla sattuda.
Lilla ei ole vist enam mu lemmikvärv
Säänsed on siis käed, mis illustreerivad naisepeksja lugu. Käerauad on tiba tihkelt ümber või on see mingi naisepeksjate eriline tunnus?
Loe perioodikat
Verise pastaka nuhkurid on ikka hea silmaga. Üks parimaid reklaame, mida viimasel ajal nautida on saanud.
Mental note: kasutada näitlikustava materjalina.
Sina, mees, oled kõiges süüdi.
Tänases Postimehes kaebleb Vahur Koorits, et talle tehakse liiga.
“Mul on paremaid ja halvemaid päevi ning neil kehvadel päevadel tunnen ma pidevalt vajadust süüdistada oma hädades kedagi teist, sest teiste süüdistamine on vaieldamatult kõige parem teraapia isiklikest läbikukkumistest ülesaamiseks. Pole ju võimalik, et ma olekski kõiges minuga juhtuvas ise süüdi. Probleemiks on aga minu probleemides süüdioleva inimese leidmine.
/—/
Oleks siis, et ma oleks näiteks naine. Sel juhul saaksin kõigis oma hädades armuelust kehva palgani süüdistada mehi, ennast niimoodi korralikult välja elada ja seejärel meestest rahulikult kümme aastat kauem elada (näete, kuidas teiste süüdistamine teraapiana mõjub!). Meeste aukoodeks keelab aga naisteteemalise kurtmise rangelt ära ja käsib probleemide korral võtta veel üks õlu, kuni kaob kas probleem või teadvusel olek.”
Sest jah, kallis härra Koorits, naised süüdistavadki kõigis oma hädades mehi. Ma ei tea, millise vingats-matriarhi käe all kasvamisest või mõttetu tibiolendiga kooselust sellised stambid mõne mehe suust kukuvad, aga – tead, mine sa ka perse oma ininaga. Asi ei ole soos, asi on inimeses. Igas sõprusringkonnas leidub nii mees- kui naissoost vingur-ahve ja negatiivsete soostereotüüpide kinnistamine on täiesti üleliigne.
Jajah, see oli ju naljaga kirjutatud. Aga ka nali loob või taastab teatud müüte.
Mmmm...mmmeedia 
leave a comment